Kliiniline psühholoog Triin Kesküla
Millal pöörduda psühholoogi vastuvõtule?
Kliinilise psühholoogi vastuvõtule võib pöörduda kõigi vaimset tervist puudutavate muredega nii esmase hinnangu ja soovituste saamiseks kui ka edasiseks nõustamiseks. Psühholoogi vastuvõtule võib pöörduda ka siis, kui on soov ennast paremini tundma õppida, toetada enda vaimset heaolu ning enesetõhustust. Lisaks võib psühholoogi vastuvõtule pöördumisest kasu olla kui soovid parandada oma suhtlemisoskusi või toetada enda igapäevast funktsioneerimist. Psühholoog saab pakkuda emotsionaalset toetust keerulistes elusituatsioonides ning aidata leida ressursse iseseisvaks toimetulekuks.
Psühholoogi vastuvõtule pöördumine ei tähenda, et oleksid nõrk või ebaõnnestunud. Psühholoogilise abi otsimine on samaväärne kui oma füüsilise tervise eest hoolitsemine ning see võib aidata leida uusi viise oma elukvaliteedi tõstmiseks.
.jpg)
Online nõustamise eelised
Online nõustamine on mugav ja privaatne võimalus saada psühholoogilist tuge ükskõik millisest asukohast! Oluline on vaid stabiilne internetiühendus. Veebipõhine nõustamine on sama tõhus kui näost-näkku nõustamine. See on turvaline tagades konfidentsiaalsuse ning privaatsuse. Minu pakutavad seansid toimuvad videokõne vahendusel.
Online nõustamise eelis on suurem paindlikus ja mugavus. Kliendid saavad valida sobiva aja ja koha. Lisaks võimaldab online nõustamine ligipääsu inimestele, kes elavad teenusepakkujast kaugel või neile, kes kogevad füüsilisi liikumispiiranguid. Online nõustamine võib olla säästlikum variant, kuna selle käigus ei pea Sa kulutama aega ja raha liiklemiseks ning saad teraapiakohtumistel osaleda läbi oma enda seadmete.
Online nõustamine on tõhus, paindlik ja privaatne võimalus saada psühholoogilist tuge mugavalt, endale sobivast asukohast.
Depressioon
Depressioon on haigus, millele on iseloomulik nädalaid kestev meeleolu alanemine, elurõõmu kadumine ja energia vähenemine. Depressiooni tulemusena langeb inimese toimetulekuvõime ja alaneb elukvaliteet. Depressiooni all kannatav inimene võib olla kaotanud lootuse, et tulevikus võiks tema elu paremaks minna. Inimene tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Depressiooniga võib kaasneda söögiisu ning kehakaalu märgatav tõus või langus; unevajaduse suurenemine või vähenemine; muutused seksuaalhuvis; tähelepanu hoidmise ning keskendumise raskused jm.
Täpsemat infot saab lugeda Peaasi kodulehelt: https://peaasi.ee/depressioon/
Ülemäärane ärevus ja liigne muretsemine
Kõik inimesed tunnevad aeg-ajalt ärevust. Ärevus on keha reaktsioon meie jaoks olulistele sündmustele ja ohu tajumisele ning aitab meil ohuolukordades paremini toime tulla. Ärevushäirega on tegemist siis, kui ärevus on liiga tugev, kestab liiga kaua ja häirib inimese igapäevaelu. Ülemäärane ärevus on probleemiks, kui inimene ei suuda oma muremõtete tõttu magama jääda, funktsioneerida igapäevaelus või kui inimene hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima. Ärevushäire korral kogeb inimene ärevuse vaimseid ja füüsilisi tunnuseid. Näiteks võib esineda liigset muretsemist ja tunnet, justkui hakkaks kohe midagi halba juhtuma; lihaspinget ning lõõgastumisraskusi; pearinglust; higistamist; südamekloppimist; värinaid; nõrkust, suukuivust jm.
Täpsemat infot saab lugeda Peaasi kodulehelt: https://peaasi.ee/arevushaired/
Stress ja läbipõlemine
Stress on normaalne ja vältimatu osa elust, kuid liigne stress võib mõjuda negatiivselt meie vaimsele ja füüsilisele tervisele. Stressi põhjustavad mitmed erinevad tegurid nagu näiteks töö, suhted, rahalised- või terviseprobleemid. Kui ülemäärane stress jääb tähelepanuta, võib see viia läbipõlemiseni, mis on seisund, kus inimene tunneb end füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna. Kaob motivatsioon ja huvi enda jaoks oluliste asjade vastu, sh langeb töövõime ning inimene asub kahtlema endas ja oma väärtuses. Läbipõlemist on võimalik ennetada ja ravida erinevate meetoditega. Näiteks võib abi olla stressijuhtimise tehnikatest ning enesehoolest. Tähtis on leida viise, kuidas stressirohket elu tasakaalustada ning luua tervislikke harjumusi ja suhteid, mis aitavad meil stressiga toime tulla. Oluline on mõista, et stress ja läbipõlemine ei ole nõrkuse märk ja abi otsimine ei ole häbiasi.
Eneseareng
Psühholoogi vastuvõtule võib pöörduda ka selleks, et ennast paremini tundma õppida, saada teadlikuks enda tugevustest ning arendamist vajavatest külgedest ning ka siis, kui tunned, et soovid enda kogemusi ja enda ümber toimuvat turvalises keskkonnas lahti mõtestada. Psühholoog aitab analüüsida mõtteid, tundeid ja käitumismustreid ning pakub psühhoedukatsiooni vaimset tervist puudutavatel teemadel. Psühholoog aitab õppida uusi viise emotsioonide ja probleemidega toimetulekuks ning õpetab oskusi iseenda vaimse tervise toetamiseks.
Madal enesehinnang
Madal enesehinnang on tõsine probleem, mis võib avaldada laiaulatuslikku mõju inimese vaimsele tervisele ja üldisele heaolule. Enesehinnangu probleemid saavad sageli alguse lapsepõlves, kuid võivad kujuneda ka täiskasvanueas. Mõned levinumad põhjused madala enesehinnangu kujunemiseks hõlmavad perekondlikke ja sotsiaalseid tegureid nagu näiteks peresisene stress, diskrimineerimine, ebaõnnestumised, hirm või puudulik enesehool.
Madala enesehinnangu mõju võib olla ulatuslik. See võib viia sotsiaalsest elust eraldumise-, depressiooni-, ärevuse-, toimetulekuraskuste või sõltuvusprobleemide tekkeni. Seetõttu on oluline enesehinnangu probleemidega tegeleda. Üks võimalus selleks on teraapia, kus inimesel aidatakse muuta oma negatiivseid mõtte- ja käitumismustreid. Lisaks võib teraapia aidata leida tugevusi ja neid rohkem väärtustada. Tänu eelnevale suureneb eneseusk, võime saavutada püstitatud eesmärke ja oskus kogeda elus rohkem rõõmu ning rahulolu.
